Kui me mõistame iseennast, siis mõistame ka Universumit ja eraldatus kaob.

Mõtteid millestki, mida sa juba tead, aga võib olla oled hetkeks unustanud.

Kõik, mida sa soovid ja suudad endale ette kujutada, võib sinu jaoks olemas olla juba praegu, mitte tulevikus. 🙂

Rõõm, rahulolu, kirg, töö, inimene, olukord, asi – mis iganes.

Kui tihti me ütleme endale, et homme, pärast, hiljem, hetkel ei saa, pole võimalik, ei oska, pole kindel, ei piisa, ei jätku aega, siis kui lapsed suureks kasvavad … ja nii iga päev, kuniks on möödunud mitte enam päevad ega kuud, vaid aastad ning, siis oleme üllatunud, solvunud, võib olla ka vihased, et kuhu aeg kadus või miks seda või teist pole sündinud või, et keegi teine on selles süüdi, et ma praegu sellises olukorras olen. Liiga mugav ja lihtne on homsesse edasi lükata seda, millest täna unistame. Mis meid takistab sellele täna mõtlemast ning täna seda kätte saamast? Kaasaegse olemise meeletu elutempo pakub meile võimaluse kõigest hetkel kergelt mööda libiseda, ilma, et mõtleksime sellele, mida me tegelikult teeme. Me varjutame oma püüdlused, et saaksime paremini toime tulla oleviku väljakutsetega, näiliselt selleks, et meil oleks tulevikus rohkem „vaba aega“ oma eesmärgi saavutamiseks. Või siis lohutame ennast ütlusega, et me tegeleme selle kõigega kohe kui oleme saavutanud teised väiksemad eesmärgid. Enne tuleb ära teha see ja see ja siis kui lapsed on suureks kasvanud või siis kui on rohkem raha ja võimalusi jne jne Kas tegelikult pole kõige selle taga hoopis HIRM, mis takistab meil kõige soovitu täideviimist siin ja praegu – kuna me näeme ebaõnnestumist kui võimalust, et lükata edasi seda, mida me elult hetkel ootame. Kui me aga julgeksime küsida endalt, mida me siis tegelikult ootame? Avastame, et seal polegi kaalukaid põhjuseid, miks me peaksime oma unistuste täitumist edasi lükkama.

Inimeste vahelistes suhetes on kõige sagedasemaks takistuseks HIRM rääkida, väljendada, seda,  mida ma hetkel tegelikult tunnen ja soovin. Hirm, sest ma ei tea või tean, kuidas teine inimene sellele, mida ma ütlen, reageerib. Me tahame võtta vastutuse selle eest, kuidas ta vastab või reageerib, sest me kardame tugevaid tundeid või seda, mis sellele järgneb. Tihti ei oska me ka rahumeelselt oma mõtteid ja tundeid väljendada ning seda kõike jällegi hirmude pärast meie sees. Võib olla kusagil sügaval alateadvuses, sest keegi on kunagi öelnud meile mingi „fraasi“ ning me oleme selle valu ja solvumise tõttu ära peitnud, et seda valu ja pettumust enam mitte tunda. Kuid päriselt peita seda ei õnnestu, sest alateadvus toob need tunded ikkagi välja kui me kusagil järjekordselt seda „fraasi“ kuuleme. Lihtsalt me ei oska seda selle mineviku kogemusega seostada.

Kui tihti me laseme oma emotsioonidel ja tunnetel ennast juhtida? Väljas paistab päike ja sul on tuju parem või ka halvem – no jälle tuleb kuum ilm. Või kui taevas pole päikest ja kisub vihmale, siis pole sa jälle rahul.

Sinu heaolu ei sõltu sellest kas väljas paistab päike või sajab vihma – kõik on kinni sinu mõtlemises. Kui sa teed otsuse, et mitte miski ega keegi ei saa olla takistuseks sinu ja soovitu vahel, siis kuuleb seda ka Universum ja kõik hakkab liikuma selles suunas, et saatus oleks sinu kätes, mitte kellegi või millegi teise. Miks me vaatamata sellele, aga ikkagi seda ei saavuta, millest me unistanud oleme? Üks vastus võiks peituda siin: me ise seame sellele piirangud, see tähendab, et seame piirid, millisena me midagi või kedagi näha soovime. Selle asemel võiksime Universumile teada anda, millist kogemust me soovime, mitte milline see mees või naine, töö või olukord olema peaks. Ära piira Universumit kindla inimese, asja või kohaga, sest see, mida sa tegelikult soovid ei pruugi selles inimeses või asjas või kohas jne olemas olla ning isegi kui sa ta kätte saad võid hiljem pettuda, kuid Your wish is my command – sinu soov on mulle käsuks. Ise tellisid ja said.

Kõik, mida sa tegema pead on vaid OTSUSTAMA – otsustama olla õnnelik, vaba, ilus, rõõmus, ihaldatud, mida iganes sinu soovid sisaldavad, sest pea meeles, et sa ei saa mitte kuidagi mõjutada teise inimese mõtteid ja tundeid – see on illusioon. Sa saad suunata vaid oma mõtteid ja tundeid ning saad teha otsuse olla see, kes sa olla tahad.