Maailm muutub pidevalt ka sina muutud. Meie universaalne leping sellesse kehastusse on seatud nii, et teadvustamine, kes me tegelikult oleme ning ärkamine käivad käsikäes. Samaaegselt suureneb meie teadlikkus ja teadvus on täis rahutust ning seda kõike üheaegselt. Füüsiline maailm tagab meile alati, et me ei saaks ennast lollitada väga pikalt sellega, et kes me tegelikult ei ole. See, kuidas me reageerime või vastame nendele väljakutsetele, näitab kui hästi me ennast tegelikult tunneme. Tänu sellele protsessile on inimesi, kes saavad rohkem teadlikkumaks endast ning enesekindlamaks selles millised valgusolendid nad on ning millist armastust on nad võimelised jagama, kuid on ka neid, keda paneb see olukord ja teadmised veelgi rohkem hirmu tundma.
Mis on hirm? Hirmu jaoks on esitatud väga erinevaid definitsioone. Hirm on tunne, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Hirm – kartus mingi olukorra või objekti suhtes. Hirm on teadmatus tuleviku suhtes, mis meid ootab ja mis juhtuma hakkab. Hirm muutuste ees, ebaõnnestumiste ees, selle ees, et ma ei saa hakkama, ei tule toime, hirm raskuste ees jne jne
Siit saime teada olulise, et HIRM on ainult tunne, mis baseerub emotsioonidel või kogemustel minevikust ning mis paneb meid teatud viisil tegutsema. Mitte keegi teine ei pane sind tegutsema, vaid sina ise ja sinu tunded, seega neid kontrollida saad ainult sina ise, mitte keegi teine.
Selge on see, et ilma muutusteta ei ole edasiminekut. Vahel võivad muutused olla valusad, hirmutavad, ebaselged jne, mõistmata, et need muutused on meie elus vajalikud, tekitame me endale illusiooni sellest, et tulevad muutused pole meile vajalikud ning seetõttu tekitamegi endale erinevaid emotsioone ning tundeid ja samal ajal justkui külmutame endid ajatuks hetkeks meie eluliinil. Oluline on siseneda tagasi eluvoolu ning mõista, et see, mida me arvasime, et maailm meie eest on varjanud, on olnud tegelikult varjul meie enda sees. Sageli me isegi ei tea, et see on olnud varjul meie sees ning et me ise ei ole lasknud sellel enda seest välja voolata. Sel hetkel võime avastata tõsiasja, et väljavool määrab sissevoolu. Peagi pärast seda saabub tasakaal ning rahu.
Miks hirmud ikkagi tulevad ning kuidas ennast aidata?
Kui hirm on tunne, siis tekib ta järelikult meie tunnetest ehk emotsioonidest. Kas me laseme oma emotsioonidel ennast juhtida või juhime ise oma emotsioone. Mõtle sellele, kuidas sa hommikul ärkad, millise tundega? Oled sa märganud, et just selline tulebki sinu päev, millise emotsiooniga sa hommikul tõused. Kui sul on hea tuju, siis tundub isegi vihmane päev toredana, järelikult sõltub see sinust endast millisena sa maailma hommikul ärgates näed. Kui sa lased ennast mõjutada kõigel välisel, siis tekivadki vastavad tunded ning sa hakkad kõike sind ümbritsevat süüdistama, sest sinu emotsioonid on hetkel sellised: miski pole nii nagu vaja, oled vihane, kõik sinu ümber on vale, süüdistad kõike, kaasa arvatud ilma – kui sajab on halb, kui paistab päike pole sa ikka rahul, kõik tundub halb ja negatiivne ning terve päev ongi rikutud. Sa tahad, et keegi teine väljaspoolt muudaks sinu olemise paremaks. Kuid sul tuleb arvestada, et miski ei muutu paremaks kui sa ise ennast seestpoolt muutma ei hakka, ilm ei muutu teistsuguseks, lahendused ei kuku sulle sülle ning hirm oleviku ja tuleviku ees muutub üha reaalsemaks. Põhjus on selles, et sa näed maailma hirmu silmadega.
Kus on lahendus?
Üks paljudest võimalikest variantidest: kuidas vabastada hirme ja lahti lasta sellest, mida me ei soovi? Arvestades sellega, et hirmul võib olla lugematul hulgal nägusid. Tuleks mõista, et hirm saab tulla ainult siis, kui me ise laseme tal tulla. Vahet pole kas teadlikult või alateadlikult. Põhjuseid on muidugi mitmeid, miks nad tulevad ja kust nad tulevad. Hirm baseerub varasematel elu kogemustel, mälestustel.
Mida hirm inimesega teeb?
Tekitab šokki, stressi, ärevust, negatiivsust, muret millegi või kellegi pärast, kinnisideid ja -mõtteid. Segab sinu arengut ja muutumist, sest see ei lase sul edasi liikuda, naelutab sind justkui paigale. Ta nõrgestab meie otsustusvõimet, takistab, seab piire, tekitab haigusi jne
Kuidas sellest välja tulla?
Tehnikaid on erinevaid ja palju, mis just kellelegi sobib, alates teadlikust hingamisest, lõpetades meditatsioonide jm praktikatega. Igaüks valibki endale sobivama. Kuid hetkel pakun siin ühte varianti paljudest, võib olla sobib see ka sulle…
Oled sa tähele pannud, et sinu aju usub kõike, mida talle rääkida? Siin peitubki võti. Kui miski valmistab sulle hirmu, siis räägi/kinnita endale vastupidist, seda mida sa tegelikult soovid, kuni hakkad ka ise uskuma. Hoia tähelepanu just sellel!
Samuti sõnasta enda jaoks, mida sa täpsemalt kardad – sõnastamine on oluline, et mõista. See tähendab seda, et tuleb panna sellele hirmule nimi, siis ei ole ta enam hoomamatu või nii hirmutav, kuna sa saad aru millega on tegemist. Sest hirm on tunne – hirm – mille vastu, kas saada haiget, kartus millestki ilma jääda, üksi jääda, midagi või kedagi kaotada jne
Kui sa just tahad, siis võid ka eelnevalt mõelda, et mis on kõige hirmsam asi, mis võiks juhtuda selle hirmu täitumisel ning kas see on see, millega sa mitte mingil juhul toime ei tule?
Tuled, kindlasti tuled, sest väljendan ennast nüüd Oskar Kruus sõnadega „Tegelikult on inimene väga vastupidav nähtus, tema kohanemisvõime suur, tema jõutagavarad etteaimamatud. Üpris harva suudab üks õnnetus inimest hävitada ning selgi juhul peab see olema mingi ootamatult tabav mehaaniline löök (metsatööl puu alla jäämine, tänaval autode kokkupõrge, kõrge maja katuselt alla kukkumine jne) Alles õnnetuste kuhjumine, halbade asjaolude pidev mõju, järjekindel elujuurte saagimine võib inimesest jagu saada. Ja sedagi peamiselt vanas eas, sest nooruses on inimese elujõud nii tugev, et ta orasheina kombel võib tungida läbi asfaldi ning leida ikkagi endale päikesepaistet. Niisiis on kasulik olla kaua noor, säilitada oma löögijõudu, rohu ülessetungi, päikese poole pürgimise jõudu.“
Lisaks võid kasutada kas kollast või kuldset värvust nii enda riietes kui ehetena. Kui vaja siis ka šoki eemaldamiseks ning eluliini tervendamiseks oranži.
Ilmselgelt ei haaranud ma selles lühikeses kokkuvõttes kõiki hirmudega seonduvaid teemasid ega suutnud neid ka täielikult lahendada. Kuid minu eesmärk ei olegi pakkuda selgeid lahendusi, vaid tõugata sind ennast otsima ja leidma just sinu jaoks sobilikku lahendust ning vastust. Ära unusta, et kõik vastused on olemas sinu enda sees – sinu sisemine kuld, millel on palju suurem väärtus kui kõikide selgeltnägijate ja konsultantide nägemused kokku.
Lõpetuseks kinnita endale:
„Ma olen iseenda parim versioon, et ennast tasakaalustada ja rõõmu tunda. Mul on õigus olla MINA ise – unikaalne, erakordne, toimida sellisena nagu ma olen. Ma olen väärt, olen väärtuslik. Ma olen Jumala olemasolu iseendas. Olen siin, et olla, olen vaba, et olla mina ise. Olen tulnud siia eesmärgiga et olla valgus, olla rõõm. Valgus minu sees teeb imesid minu elus. Olen ainukordne, olen jumalik säde, igavese tule üks osake, olen siin, et olla mina ise. Olen kui lill, mis avaneb Päikesele, olen kui lind kes laulab maailmale, olen kui kala, kes liigub vabalt vees, olen kui tuul, keda ei takista miski. Mul on õigus olla mina ise, olla väärt, teha omi valikuid ja liikuda edasi omas maailmas ja oma teel ning mitte miski ega keegi ei takista mind olemast MINA ISE.“
Koostanud Ene Alunurm