Avaldatud HingeVärvi lehekülgedel 16.07.2025
Kui lugeda ei jaksa, siis kuulata saad siit
Oleme sinuga tänaseks läbinud juba 3 sammu. Esimeses sammus rääkisime sellest, et kuidas aru saada, et sinu elus on vajalikud mingid muutused. Teises sammus rääkisime hirmudest, seda küll väga põgusalt, kuid töö hirmudega ongi pikaajalisem ning väga isiklik ning mõnel kestab töö nendega lühikest aega, mõnel terve elu, vahet pole kas nad on väikesed või suured hirmud. Me ei jõudnud seal rääkida veel paljustki nagu näiteks takistuspunktist, mis samuti on seotud hirmudega, seda aga alateadlike hirmudega, millest inimene ei pruugi olla üldse teadlik, et need võivad teda elus takistada. Nendest takistuspunktidest räägin pikemalt mõnel teisel korral. Läbisime kolmanda sammu ning seal tuli juttu sellest, et kui sa veel väga hästi ei oska kuulata oma sisemist häält, siis ei ole mõtet pidevalt ja koguaeg asju läbi suruda ning tormata pea laiali erinevates suundades, sest iga asja jaoks on oma aeg. Sinu sünnimaatriksisse on sisse kirjutatud just sinu jaoks Universumi poolt pakutavad tegevused või suunad, mida järgides liiguvad asjad palju kiiremini ja takistusteta edasi.
Täna astume neljanda sammu. Selleks on teel püsimine.
Tean seda omast käest, et kui oled muutuste keerises, siis mitte kõik päevad ei ole vennad, vaid aeg ajalt tuleb ikka ette nii emotsionaalset tõusu kui langust või siis ka edasi liikumise takistusi. See kõik kisub meid nii vaimselt kui emotsionaalselt, aga ka füüsiliselt alla. Sellest on palju räägitud, kuid alati on hea seda ikka ja jälle meelde tuletada, et „iga hommik on uus“ ja igal hommikul on sul võimalus uuesti alustada. See on nagu mini surm ja sünd. Siinjuures sõltub aga sinust endast väga palju, kuidas sa oma hommikut alustad.
Sinu aju usub kõike – ka seda on palju räägitud. Ja nii see ka on. Kui hommikul ärgates, vaatamata sombusele ilmale ning kehvale enesetundele, suudad sa öelda, et täna on suurepärane päev uuteks tegudeks või mida iganes positiivset sa sellesse päeva tuua tahad, siis akna taga olev vihm ei kao kuhugile (kuigi ka seda on juhtunud), asjad ei lahene kohe iseenesest, näiteks ei tule naabrinaine ja ei korista sinu tuba ära, või ei tee sinu tööd ära, või ei otsi sulle uut töö- või elukohta, kuigi ka seda võib juhtuda, kuigi sellele ei tasu lootma jääda. Oluline on see, et sa saaksid tagasi reele nagu öeldakse.
Tegelikult on sinus olemas tohutu potentsiaal ja jõud, muuta ja liigutada asju ja olukordi, lihtsalt tuleb astuda esimene samm ja seda ei saa teha mitte keegi peale sinu enda. Olgu see või väga väike, kuid tee see samm ära. Sa ei pea kohe tervet mäge liigutama. Mammutit ei sööda ka tervelt, vaid ampsude kaupa. Neid väljendeid võiks leida igasuguseid, kuid mulle meenub lugu konnast. Sa oled seda lugu võib olla kuulnud, kuid seda on ikka ja jälle hea uuesti meenutada. Kui täpselt ma isegi seda mäletan, kuid sisu või point on meeles.
Lugu ise siis selline. Et elas üks konn, kes nähes ühte suurt kõrget imeilusat mäge, mille tipp kadus pilvedesse, tahtis ta meeletult sinna mäe tippu jõuda. Kui ta sellest teistele rääkis, siis ei leidunud kedagi, kes oleks teda toetanud või öelnud, et jah sõbrake muidugi mine. Vaatamata sellele otsustas konn ikkagi mäe tipu poole teele asuda. Teekond ei olnud lihtne, sest rada ei olnud ees ning tal tuli leida oma tee. Teeääres seisvad kaasteelised hüüdsid talle, et tee ei ole läbitav ning ta ei jõua sinna tippu mitte kunagi. Kuid konn liikus edasi omas rütmis ja oma teed valides. Pidevalt leidus neid, kes teda pilkasid või tagasi tahtsid hoida, kuid konn liikus ikka ja jälle edasi. Päevad möödusid, kuud, võib olla ka aastad ning kaasteelised olid juba unustanud selle konna, kes mäe tipu poole teel oli. Mis temast siis sai? Ühel päeval jõudiski konn pilvedega ümbritsetud mäe tippu, nautis hommikupäikest ja jõi oma lemmikjooki. Kuidas tal see õnnestus? Selgus tõsiasi, et konn oli kurt ning kõik, kes teda teeääres kõnetasid, kätega vehkisid või mida iganes karjusid, arvas konn selle peale, et nad soovivad talle edu ning kordaminekuid ning nii ta edasi rühkis, ilma, et oleks tähele pannud, mida teelised talle tegelikult ütlesid.
Nii lihtne see ongi. Vaatamata sellele, et mitte kõikidel päevadel ei tunne sa ennast suurepäraselt ja ei tea täpselt, kuidas sinna mäetippu jõuda ning vahel katavad taevast pilved ning sajab vihma ning tuleb ka välgunooli, võib olla kas külm või palav, hea või halb enesetunne jne jne Sa tõused jälle ja teed järgmise sammu ja siis järgmise ja siis järgmise ja kui vaja siis küsi abi, kuid ennekõike kuula, mida räägib sinu sisemine mina.
Sa küsid, et kuidas ma aru saan, mida ta räägib? Ainult vaikuses ja endaga rahu tehes, hakkad sa kuulma, mida tal tegelikult öelda on. Kui sinu sisse tuleb rahu, siis oled õigel teel, kui on rahutus ja ärevus, mitte elevus, siis kas oota, peatu või mõtle ümber. Selleks aga, et endast aru saada, tuleb sul ennast rohkem tundma õppida, mis on sinu tugevused ja nõrkused, sinu oskused ja talendid, sul tuleb kõik see ehk sul tuleb iseennast aktsepteerima hakata, ka oma varjukülgi ning muuta need tugevuseks. Mis ei tähenda, et sa ei tohiks vahel ka nõrk olla. Kui vaja haletse ennast, kuid ära jää sinna kinni, räägi kellegagi ja ära oota temalt vastuseid, vaid räägi sellepärast, et ise ennast kuulda – tee oma mõtted kuuldavaks, siis saad ka ise aru, mida sa räägid ja mida sa mõtled.
Liikumatu vesi hakkab mingil hetkel roiskuma, vesi tahab voolamist ja mitte alati ei ole see rahulik voolamine, vahel ka üle kivide ja kändude, vahutav ja maruline, siis jälle peegelsile, kuid sillerdav ja meeldiv. Ära jää päriselt seisma, tee peatuseid, kuid mitte pikalt. Otsi teed, mida mööda just sina saad edasi liikuda, sa ei pea kellegi jälgedes käima, mis ei tähenda, et sa seda mingi aeg teha ei tohiks.
“Sul on kõik olemas, sa ei pea olema valmis, vaid kohal.”
Täna ei paku ma sulle ühtegi arvutust, vaid lasen sul endaga üksi olla ning mõelda, kuhu sa jõudnud oled. Kuhu sa edasi liikuda tahad? Kuidas sa sinna jõuad, mis ei tähenda, et sa peaksid kõik sammud üles kirjutama. Minu kogemus ütleb seda, et sa võid seda teha, kuid elus tuleb alati ette „ootamatuid pöördeid“ ning siis ei pea sa pettuma, et oled teinud valmis plaani ja nüüd on kõik segi. Nii lihtsalt on. Kui sul on olemas suurem eesmärk, siis sellest piisab, sest ka see võib ajas muutuda, sest ka sina oled muutumises. Seetõttu on hea teha üks samm korraga ja vaadata, mis edasi juhtuma hakkab, kuid ära jää sinna pikalt ootama, vaid tegutse edasi ja ikka samm haaval ja ilma valu ning haiget saamisteta.
Soovin sulle edukat kohale jõudmist!
Kui soovid, et olen sulle vahepeal toeks, siis helista või kirjuta, hingevarv@hingevarv.ee või anna teada postituse alla.
Aitan sellega, mida ise hetkel oskan. Ma ei ole jumal, ekstrasenss või ennustaja, olen elukogemusega kaasteeline, kes on läbinud elukooli, aga ka väga palju erinevaid koolitusi, abistanud suure hulga inimesi ning ei ole neid kusagil arvuliselt üles lugema hakanud. Kui tead ja tunned mind, siis tead, kui ei siis on võimalik tundma õppida kui seda soovid.
Imelist teekonda!