“8. veebruar 2024, seda peetakse Mayade kalendri järgi Surma päevaks, algatab uue maiade nädala, “Trecena”, mis kestab kuni 20. veebruarini. See on Transformatsiooni Trecena, Cimi või Kame K’iche’ maiade kultuuris.
Lääne ühiskonnas peetakse surma suureks tabuks, kuid Mayade jaoks on surm elu loomulik osa ning nad usuvad reinkarnatsiooni. Cimi sümboliseerib surma, taassündi ja transformatsiooni ning on seotud esivanematega, omades palju naiselikku energiat, mis aitab lahendada abieluprobleeme. Cimi päevadel palvetatakse pikaealisuse, surma edasilükkamise ning lahkujate rahu ja puhkuse eest. See on eriline päev suhtlemiseks esivanemate ja kõrgemate olenditega.
Selle „trecena“ ajal avanege muutustele ja transformatsioonile, vabastades end hirmudest ja ebakindlusest. Cimi energia on võimas, tuues inimeste ellu erinevaid energiad, sõltuvalt nende individuaalsest teekonnast ja mõtteviisist. Oluline on jääda avatuks ja vabaks, mitte lämmatada oma elu murede või hirmudega. Omaks võtta elumuutused, olgu need siis elustiili, töö, suhete muutused või uude kohta kolimine. Jätke minevikule tänulik hüvastijätt ja suhtuge tulevikku lapsemeelse põnevusega.”
Tekst Birgitte Rasine’ilt, raamatu “The Serpent and the Jaguar” autor – The Mayan Calendar Portal. Soovin teile õnnelikku Transformatsiooni Trecenat,
Kokkuvõtlikult tõlgitud Fatih Keçelioğlu, MyMayanSign.com asutaja tekstist – Ene
Maailm muutub pidevalt ka sina muutud. Meie universaalne
leping sellesse kehastusse on seatud nii, et teadvustamine, kes me tegelikult
oleme ning ärkamine käivad käsikäes. Samaaegselt suureneb meie teadlikkus ja
teadvus on täis rahutust ning seda kõike üheaegselt. Füüsiline maailm tagab
meile alati, et me ei saaks ennast lollitada väga pikalt sellega, et kes me
tegelikult ei ole. See, kuidas me reageerime või vastame nendele
väljakutsetele, näitab kui hästi me ennast tegelikult tunneme. Tänu
sellele protsessile on inimesi, kes saavad rohkem teadlikkumaks endast ning
enesekindlamaks selles millised valgusolendid nad on ning millist armastust on
nad võimelised jagama, kuid on ka neid, keda paneb see olukord ja teadmised
veelgi rohkem hirmu tundma.
Mis on hirm? Hirmu jaoks on esitatud väga erinevaid definitsioone. Hirm on tunne, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Hirm – kartus mingi olukorra või objekti suhtes. Hirm on teadmatus tuleviku suhtes, mis meid ootab ja mis juhtuma hakkab. Hirm muutuste ees, ebaõnnestumiste ees, selle ees, et ma ei saa hakkama, ei tule toime, hirm raskuste ees jne jne
Siit saime teada olulise, et HIRM on ainult tunne, mis
baseerub emotsioonidel või kogemustel minevikust ning mis paneb meid teatud
viisil tegutsema. Mitte keegi teine ei pane sind tegutsema, vaid sina ise ja
sinu tunded, seega neid kontrollida saad ainult sina ise, mitte keegi teine.
Selge on see, et ilma muutusteta ei ole edasiminekut. Vahel
võivad muutused olla valusad, hirmutavad, ebaselged jne, mõistmata, et need
muutused on meie elus vajalikud, tekitame me endale illusiooni sellest, et tulevad
muutused pole meile vajalikud ning seetõttu tekitamegi endale erinevaid
emotsioone ning tundeid ja samal ajal justkui külmutame endid ajatuks hetkeks
meie eluliinil. Oluline on siseneda tagasi eluvoolu ning mõista, et see,
mida me arvasime, et maailm meie eest on varjanud, on olnud tegelikult varjul
meie enda sees. Sageli me isegi ei tea, et see on olnud varjul meie sees ning
et me ise ei ole lasknud sellel enda seest välja voolata. Sel hetkel võime
avastata tõsiasja, et väljavool määrab sissevoolu. Peagi pärast seda saabub
tasakaal ning rahu.
Miks hirmud ikkagi tulevad ning kuidas ennast aidata?
Kui hirm on tunne, siis tekib ta järelikult meie tunnetest
ehk emotsioonidest. Kas me laseme oma emotsioonidel ennast juhtida või juhime
ise oma emotsioone. Mõtle sellele, kuidas sa hommikul ärkad, millise tundega?
Oled sa märganud, et just selline tulebki sinu päev, millise emotsiooniga sa
hommikul tõused. Kui sul on hea tuju, siis tundub isegi vihmane päev toredana,
järelikult sõltub see sinust endast millisena sa maailma hommikul ärgates näed.
Kui sa lased ennast mõjutada kõigel välisel, siis tekivadki vastavad tunded
ning sa hakkad kõike sind ümbritsevat süüdistama, sest sinu emotsioonid on
hetkel sellised: miski pole nii nagu vaja, oled vihane, kõik sinu ümber on vale,
süüdistad kõike, kaasa arvatud ilma – kui sajab on halb, kui paistab päike pole
sa ikka rahul, kõik tundub halb ja negatiivne ning terve päev ongi rikutud. Sa
tahad, et keegi teine väljaspoolt muudaks sinu olemise paremaks. Kuid sul tuleb
arvestada, et miski ei muutu paremaks kui sa ise ennast seestpoolt muutma ei
hakka, ilm ei muutu teistsuguseks, lahendused ei kuku sulle sülle ning hirm
oleviku ja tuleviku ees muutub üha reaalsemaks. Põhjus on selles, et sa näed
maailma hirmu silmadega.
Kus on lahendus?
Üks paljudest võimalikest variantidest: kuidas
vabastada hirme ja lahti lasta sellest, mida me ei soovi? Arvestades sellega,
et hirmul võib olla lugematul hulgal nägusid. Tuleks mõista, et hirm saab tulla
ainult siis, kui me ise laseme tal tulla. Vahet pole kas
teadlikult või alateadlikult. Põhjuseid on muidugi mitmeid, miks nad tulevad ja
kust nad tulevad. Hirm baseerub varasematel elu kogemustel, mälestustel.
Mida hirm inimesega teeb?
Tekitab šokki, stressi, ärevust, negatiivsust, muret millegi
või kellegi pärast, kinnisideid ja -mõtteid. Segab sinu arengut ja muutumist,
sest see ei lase sul edasi liikuda, naelutab sind justkui paigale. Ta nõrgestab
meie otsustusvõimet, takistab, seab piire, tekitab haigusi jne
Kuidas sellest välja tulla?
Tehnikaid on erinevaid ja palju, mis just kellelegi sobib,
alates teadlikust hingamisest, lõpetades meditatsioonide jm praktikatega.
Igaüks valibki endale sobivama. Kuid hetkel pakun siin ühte varianti paljudest,
võib olla sobib see ka sulle…
Oled sa tähele pannud, et sinu aju usub kõike,
mida talle rääkida? Siin peitubki võti. Kui miski valmistab sulle hirmu, siis
räägi/kinnita endale vastupidist, seda mida sa tegelikult soovid,
kuni hakkad ka ise uskuma. Hoia tähelepanu just sellel!
Samuti sõnasta enda jaoks, mida sa
täpsemalt kardad – sõnastamine on oluline, et mõista. See tähendab seda, et
tuleb panna sellele hirmule nimi, siis ei ole ta enam hoomamatu või
nii hirmutav, kuna sa saad aru millega on tegemist. Sest hirm on tunne – hirm –
mille vastu, kas saada haiget, kartus millestki ilma jääda, üksi jääda, midagi
või kedagi kaotada jne
Kui sa just tahad, siis võid ka eelnevalt mõelda, et mis on
kõige hirmsam asi, mis võiks juhtuda selle hirmu täitumisel ning kas see on
see, millega sa mitte mingil juhul toime ei tule?
Tuled, kindlasti tuled, sest väljendan ennast nüüd Oskar
Kruus sõnadega „Tegelikult on inimene väga vastupidav nähtus, tema
kohanemisvõime suur, tema jõutagavarad etteaimamatud. Üpris harva suudab üks
õnnetus inimest hävitada ning selgi juhul peab see olema mingi ootamatult tabav
mehaaniline löök (metsatööl puu alla jäämine, tänaval autode kokkupõrge, kõrge
maja katuselt alla kukkumine jne) Alles õnnetuste kuhjumine, halbade asjaolude
pidev mõju, järjekindel elujuurte saagimine võib inimesest jagu saada. Ja
sedagi peamiselt vanas eas, sest nooruses on inimese elujõud nii tugev,
et ta orasheina kombel võib tungida läbi asfaldi ning leida ikkagi endale
päikesepaistet. Niisiis on kasulik olla kaua noor, säilitada oma löögijõudu,
rohu ülessetungi, päikese poole pürgimise jõudu.“
Lisaks võid kasutada kas kollast või kuldset värvust nii
enda riietes kui ehetena. Kui vaja siis ka šoki eemaldamiseks ning
eluliini tervendamiseks oranži.
Ilmselgelt ei haaranud ma selles lühikeses kokkuvõttes kõiki
hirmudega seonduvaid teemasid ega suutnud neid ka täielikult lahendada. Kuid
minu eesmärk ei olegi pakkuda selgeid lahendusi, vaid tõugata sind ennast
otsima ja leidma just sinu jaoks sobilikku lahendust ning vastust. Ära unusta,
et kõik vastused on olemas sinu enda sees – sinu sisemine kuld, millel on palju
suurem väärtus kui kõikide selgeltnägijate ja konsultantide nägemused kokku.
Lõpetuseks kinnita endale:
„Ma olen iseenda parim versioon, et ennast tasakaalustada ja
rõõmu tunda. Mul on õigus olla MINA ise – unikaalne, erakordne, toimida
sellisena nagu ma olen. Ma olen väärt, olen väärtuslik. Ma olen Jumala
olemasolu iseendas. Olen siin, et olla, olen vaba, et olla mina ise. Olen
tulnud siia eesmärgiga et olla valgus, olla rõõm. Valgus minu sees teeb imesid
minu elus. Olen ainukordne, olen jumalik säde, igavese tule üks osake, olen
siin, et olla mina ise. Olen kui lill, mis avaneb Päikesele, olen kui lind kes
laulab maailmale, olen kui kala, kes liigub vabalt vees, olen kui tuul, keda ei
takista miski. Mul on õigus olla mina ise, olla väärt, teha omi
valikuid ja liikuda edasi omas maailmas ja oma teel ning mitte miski ega keegi
ei takista mind olemast MINA ISE.“
Üks
paljudest võimalikest variantidest: kuidas vabastada hirme ja
lahti lasta sellest, mida me ei soovi? Arvestades sellega, et hirmul võib olla
lugematul hulgal nägusid. Tuleks mõista, et hirm saab tulla ainult siis, kui me
ise laseme tal tulla. Vahet pole kas
teadlikult või alateadlikult. Põhjuseid on muidugi mitmeid, miks nad tulevad ja
kust nad tulevad. Hirm baseerub varasematel elu kogemustel, mälestustel.
Mida hirm inimesega teeb?
Tekitab šokki, stressi, ärevust, negatiivsust, muret
millegi või kellegi pärast, kinnisideid ja -mõtteid. Segab sinu arengut ja
muutumist, sest see ei lase sul edasi liikuda, naelutab sind justkui paigale. Ta
nõrgestab meie otsustusvõimet, takistab, seab piire, tekitab haigusi jne
Kuidas sellest välja tulla?
Tehnikaid on erinevaid ja palju, mis just kellelegi sobib,
alates teadlikust hingamisest, lõpetades meditatsioonide jm praktikatega.
Igaüks valibki endale sobivama. Kuid hetkel pakun siin ühte varianti paljudest,
võib olla sobib see ka sulle…
Oled sa tähele pannud, et sinu aju usub kõike, mida talle rääkida? Siin peitubki võti. Kui miski
valmistab sulle hirmu, siis räägi/kinnita endale vastupidist, seda mida sa tegelikult soovid, kuni hakkad ka ise
uskuma. Hoia tähelepanu just sellel!
Samuti sõnasta enda jaoks, mida sa täpsemalt kardad – sõnastamine
on oluline, et mõista. See tähendab seda, et tuleb panna sellele hirmule nimi, siis ei ole ta enam hoomamatu või
nii hirmutav, kuna sa saad aru millega on tegemist. Sest hirm on tunne – hirm –
mille vastu, kas saada haiget, kartus millestki ilma jääda, üksi jääda, midagi
või kedagi kaotada jne
Kui sa just tahad, siis võid ka eelnevalt mõelda, et mis on
kõige hirmsam asi, mis võiks juhtuda selle hirmu täitumisel ning kas see on
see, millega sa mitte mingil juhul toime ei tule?
Tuled, kindlasti tuled, sest väljendan ennast nüüd Oskar
Kruus sõnadega „Tegelikult
on inimene väga vastupidav nähtus, tema kohanemisvõime suur, tema jõutagavarad
etteaimamatud. Üpris harva suudab üks õnnetus inimest hävitada ning selgi juhul
peab see olema mingi ootamatult tabav mehaaniline löök (metsatööl puu alla
jäämine, tänaval autode kokkupõrge, kõrge maja katuselt alla kukkumine jne)
Alles õnnetuste kuhjumine, halbade asjaolude pidev mõju, järjekindel elujuurte
saagimine võib inimesest jagu saada. Ja sedagi
peamiselt vanas eas, sest nooruses on inimese elujõud nii tugev, et ta
orasheina kombel võib tungida läbi asfaldi ning leida ikkagi endale
päikesepaistet. Niisiis on kasulik olla kaua noor, säilitada oma löögijõudu,
rohu ülessetungi, päikese poole pürgimise jõudu.“
Kollane Pomander
Kui nüüd kõik eeltöö on tehtud, siis võid
lisada sinna juurde, et „lasen „sellel“ hirmul minna, kuna see on täitnud oma
eesmärgi ja mulle pole seda enam vaja“.
Lisaks kasuta KOLLAST
värvi mistahes variandis, kas riietusesemena või pildina mida vaadata, või
naudi päikesepaistet, sest valguse käes ei ole hirmul kohta. Kollane on see
värv, mis võtab ära hirmud ja ärevuse ning annab meile rõõmu ja tarkuse, kuidas
sellega toime tulla. https://www.hingevarv.ee/varvused/
Kinnita endale:
„Ma olen iseenda parim versioon, et ennast tasakaalustada
ja rõõmu tunda. Mul on õigus olla MINA ise – unikaalne, erakordne, toimida
sellisena nagu ma olen. Ma olen väärt, olen väärtuslik. Ma olen Jumala
olemasolu iseendas. Olen siin, et olla, olen vaba, et olla mina ise. Olen tulnud
siia eesmärgiga et olla valgus, olla rõõm. Valgus minu sees teeb imesid minu
elus. Olen ainukordne, olen jumalik säde, igavese tule üks osake, olen siin, et
olla mina ise. Olen kui lill, mis avaneb Päikesele, olen kui lind kes laulab
maailmale, olen kui kala, kes liigub vabalt vees, olen kui tuul, keda ei
takista miski. Mul on õigus olla mina
ise, olla väärt, teha omi valikuid ja liikuda edasi omas maailmas ja oma
teel ning mitte miski ega keegi ei takista mind olemast MINA ISE.“
Päeva energia miinuspooles olles teeme me täna jätkuvalt
selliseid asju, mis tekitavad meis pettumust. Me oleme varemgi sellises
olukorras olnud ning jätkuvalt teeme sedasama. Miks me nii teeme? Sest me pelgame
vaidlusi ja sattuda konflikti. Meile tundub, et parem oleks vait olla ning
mitte sellest rääkida, kuigi meid ärritab või me pole rahul sellega, kuidas
meie lähedane inimene käitub. Edasi lähebki kõik jälle nii nagu varem, me ei
vaidle vastu, teeme seda, mida meilt nõutakse, kuigi teame juba ette, kuidas
asi lõpeb ning et tegelikult pole kumbki pool tulemusega rahul. Kui me tahame,
et midagi muutuks, tuleks asjadest rääkida nii nagu nad on, õigete nimedega
ning väljendada ka rahulolematust ning seda, mida me ise tunneme, kui peame
tegema midagi, mis meile ei meeldi.
Vaatamata sellele, et on pühapäev kisuvad mõtted töö
radadele. Kes mõtleb, et kas ta ikka salvestas dokumendi oma tööarvutis või
saatis vajalikud andmed kuhu vaja, teised mõtlevad kas nad ikka ukse lukustasid
või alarmi panid peale jne jne Me küll ei asu füüsiliselt seal, kuid mõtetes
oleme juba tööl. Samas meenutatakse meile igal sammul kodus, et aeg oleks võtta
vastutus koduste toimingute eest ning hoolitseda lähedaste vajaduste pärast.
Püüdke leida endas tasakaal ning kui vaja tehke mõned telefonikõned, et saada
kinnitust oma hirmudele või kui võimalik kontrollige, kas kõik uksed-aknad said
töökohal kinni ning rahulikult arutage perega läbi, mis vajab täna tegemist ja
mille võib edasi lükata.
Päeva energia plusspooles tunneme, et oleme justkui „suureks
saanud“. Oleme kogunud piisavalt teadmisi ja saanud kogemusi ning aeg on meiega
arvestama hakata. Nagu saaksime selga uue vormi ning sellega kaasaskäiva
nimetuse – auastme. Tuleb teadmine, et üks teekond on läbi saanud ning järgmine
alles algab. On tunne, et just tänasest on võimalik kõike kas muuta või uuesti
alata. Uued tingimused, uued mängureeglid, uued õigused ja kohustused.
Julgeme välja öelda oma mõtted, tunded ja soovid, kaitseme
oma piire. Suudame oma mõtteid selgelt väljendada, jagada neid kindlal ja
rahulikul toonil, keha on pingevaba ning me tunneme ennast kindlalt. Võime ka
julgelt vaielda kui vaja või vaidlusest täiesti loobuda ning lahkuda ilma, et
jääks midagi kriipima või kripeldama ning teisel osapoolel ei teki ka rohkem
küsimusi ning vajadust vaidlust jätkata.
Tänage oma Kõrgemat Mina ning teejuhte, et nad on aidanud
teil jõuda sellesse punkti, kus te just olete. Paluge abi ja toetust kui te
seda vajate, nõuannet või märki kui te pole endas kindlad. Liikuge edasi oma
uute eesmärkide poole, uued kõrgused ja tipud ootavad!
Mõtteid millestki, mida sa juba tead, aga võib olla oled
hetkeks unustanud.
Kõik, mida sa soovid ja suudad endale ette kujutada, võib sinu jaoks olemas olla juba praegu, mitte tulevikus. 🙂
Rõõm, rahulolu, kirg, töö, inimene, olukord, asi – mis iganes.
Kui tihti me ütleme endale, et homme, pärast, hiljem, hetkel ei saa, pole võimalik, ei oska, pole kindel, ei piisa, ei jätku aega, siis kui lapsed suureks kasvavad … ja nii iga päev, kuniks on möödunud mitte enam päevad ega kuud, vaid aastad ning, siis oleme üllatunud, solvunud, võib olla ka vihased, et kuhu aeg kadus või miks seda või teist pole sündinud või, et keegi teine on selles süüdi, et ma praegu sellises olukorras olen. Liiga mugav ja lihtne on homsesse edasi lükata seda, millest täna unistame. Mis meid takistab sellele täna mõtlemast ning täna seda kätte saamast? Kaasaegse olemise meeletu elutempo pakub meile võimaluse kõigest hetkel kergelt mööda libiseda, ilma, et mõtleksime sellele, mida me tegelikult teeme. Me varjutame oma püüdlused, et saaksime paremini toime tulla oleviku väljakutsetega, näiliselt selleks, et meil oleks tulevikus rohkem „vaba aega“ oma eesmärgi saavutamiseks. Või siis lohutame ennast ütlusega, et me tegeleme selle kõigega kohe kui oleme saavutanud teised väiksemad eesmärgid. Enne tuleb ära teha see ja see ja siis kui lapsed on suureks kasvanud või siis kui on rohkem raha ja võimalusi jne jne Kas tegelikult pole kõige selle taga hoopis HIRM, mis takistab meil kõige soovitu täideviimist siin ja praegu – kuna me näeme ebaõnnestumist kui võimalust, et lükata edasi seda, mida me elult hetkel ootame. Kui me aga julgeksime küsida endalt, mida me siis tegelikult ootame? Avastame, et seal polegi kaalukaid põhjuseid, miks me peaksime oma unistuste täitumist edasi lükkama.
Inimeste vahelistes suhetes on kõige sagedasemaks
takistuseks HIRM rääkida, väljendada, seda,
mida ma hetkel tegelikult tunnen ja soovin. Hirm, sest ma ei tea või
tean, kuidas teine inimene sellele, mida ma ütlen, reageerib. Me tahame võtta
vastutuse selle eest, kuidas ta vastab või reageerib, sest me kardame tugevaid
tundeid või seda, mis sellele järgneb. Tihti ei oska me ka rahumeelselt oma
mõtteid ja tundeid väljendada ning seda kõike jällegi hirmude pärast meie sees.
Võib olla kusagil sügaval alateadvuses, sest keegi on kunagi öelnud meile mingi
„fraasi“ ning me oleme selle valu ja solvumise tõttu ära peitnud, et seda valu
ja pettumust enam mitte tunda. Kuid päriselt peita seda ei õnnestu, sest
alateadvus toob need tunded ikkagi välja kui me kusagil järjekordselt seda „fraasi“
kuuleme. Lihtsalt me ei oska seda selle mineviku kogemusega seostada.
Kui tihti me laseme oma emotsioonidel ja tunnetel ennast
juhtida? Väljas paistab päike ja sul on tuju parem või ka halvem – no jälle
tuleb kuum ilm. Või kui taevas pole päikest ja kisub vihmale, siis pole sa
jälle rahul.
Sinu heaolu ei sõltu sellest kas väljas paistab päike või sajab vihma – kõik on kinni sinu mõtlemises. Kui sa teed otsuse, et mitte miski ega keegi ei saa olla takistuseks sinu ja soovitu vahel, siis kuuleb seda ka Universum ja kõik hakkab liikuma selles suunas, et saatus oleks sinu kätes, mitte kellegi või millegi teise. Miks me vaatamata sellele, aga ikkagi seda ei saavuta, millest me unistanud oleme? Üks vastus võiks peituda siin: me ise seame sellele piirangud, see tähendab, et seame piirid, millisena me midagi või kedagi näha soovime. Selle asemel võiksime Universumile teada anda, millist kogemust me soovime, mitte milline see mees või naine, töö või olukord olema peaks. Ära piira Universumit kindla inimese, asja või kohaga, sest see, mida sa tegelikult soovid ei pruugi selles inimeses või asjas või kohas jne olemas olla ning isegi kui sa ta kätte saad võid hiljem pettuda, kuid Your wish is my command – sinu soov on mulle käsuks. Ise tellisid ja said.
Kõik, mida sa tegema pead on vaid OTSUSTAMA – otsustama olla
õnnelik, vaba, ilus, rõõmus, ihaldatud, mida iganes sinu soovid sisaldavad,
sest pea meeles, et sa ei saa mitte kuidagi mõjutada teise inimese mõtteid ja
tundeid – see on illusioon. Sa saad suunata vaid oma mõtteid ja tundeid ning
saad teha otsuse olla see, kes sa olla tahad.
